Post by Amelia 'Miu Lacrywen Elleksis on May 28, 2008 19:03:28 GMT 2
(Enne lugeda läbi jumalate endi kohta!)
Sirius, kui kõige rohkem tuntud, samas ainuke, kelle olemasolu tema ema eitab, on äärmiselt tark ja tubli. Sirius otsib küll ühtlasi oma isa, kuid hoidub rohkem varju, et mitte paista silma, kui sohilaps, keda tema emagi ei soovi. Tegelikkuses käisid jumalate endi vahel jutud, et Zxaxylne igal täiskuu ööl kohtub pojaga ning teda põsele suudleb, öeldes:"Ükskõik, mida ei räägita, oled sa siiski minu ainus tugev poeg. Ja sind armastan ma kõigest maailmast enam!" Aga tekib küsimus, miks ema siis avalikkuse ees oma poega ei armasta? Kõik on kinni Siriuse isas. Tegemist on siiski väga tähtsa isikuga. Osad arvavad, et tegemist pole isei mitte jumalaga vaid veel kõrgema tegelasega. Seda uurivad paljud hinged, kuid seni pole seda keegi välja mõelnud. See on isegi peatükk, kui õpid eraldi mütoloogiat. Sirius ei tea veel isegi, kes tema isa on. Samas on Sirius tuntud, kui väga hea vibukütt, mitmete võlujookide isand ning rändav sell, kes võib end peita musta loori alla ning vaikides mööda ilma rändab. Kellegiga rääkida ta eriti ei kipu, sest kõikjal on luurajaid ja pahatahtlikke. Iseenesest on Sirius pikemate, veidi krussis tumedate juustega noormees valges. Ema õpetuse kohaselt õppis ta usaldama mitte kedagi, kelles ei näe ta siirust ja ausust. Seevastu leidis Sirius endale hea sõbra... Kui mitte sõbratari - Forgivia, kes juhtumisi sattus Siriusega kokku kord metsas. Forgivia oli nimelt heasüdamlik metsahaldjas. Kuid Sirius uskus temasse ning teda niivõrd palju, et käis räägitavalt palumas ema, et viimane Forgivia jumalaks kuulutas. Siriuse sõnade kohaslet pole heasüdamlikumat hinge maailmas, kui Forgivia, kelle hele hääl ei kostu küll üle maade ja merede, kuid avab kõigi lähedal olevate olevuste südamed ning puhub sinna taas elujanu ja värve. Zxaxylne aga ei saanud noorekest neidu jumalaks niisama lihtsalt teha. Selleks vajas ta nõusolekut Clohrose ja Adrine käest. Kuid teekond oleks olnud vaevaline ning seepärast laskis ta pojal ise seda teha. Koos Forgiviaga asus Sirius teele ja jõudiski kuude pärast Adrine kui ka Clohrose juurest läbi käia. Ime läbi nõustusid Jumalad ja Adrine kinkis Forgiviale nime ning Salzioni surematuse veretilgast lõi neiule surematuse. Clohros seevastu kinkis talle jõu ja perekonna - Forgivia saadeti Emnezxia tütreks. Niipea, kui Forgivia sai Andestuse jumalannaks, palus viimase parim sõber Sirius värske jumalanna kätt. Forgivia aga soovis, et nende saatus ei läheks nii, nagu kõikidel jumalatel, kes on abiellunud. Forgivia soovis põlevat armastust, mis ei kustuks, kui sõlmitakse abielu. Seepeale kuivatas Forgivia oma käte vahel roosi ning kinkis selle Siriusele, öeldes:"Et su teekond iial ei lõppeks, pead mind enne üle leidma kõigi maailma seast. Kui kord jõuad sinnani, siis võin sul naiseks tulla, kui lubad mind armastada igavesti!" Siis keeras Forgivia selja ja sammus paar sammu, mille järel ta justkui tuhandeks pisikeseks läikivaks kristalliks sai ja tuulega lendu tõusis. Sirius ei peatunud hetkekski ning oma armastuse nimel oli valmis koheselt puhkamata teele asuda. Üheaegselt oma isa ja armastatut otsides, rändab maailma läbi. Forgivia ilmutas end paar korda Siriuse unes või, kui viimane oli nii väsinud, et mõtles peaaegu otsingud katki jätta. Siriuse koorem oli aga raske kanda ning Forgivial temast hale hakkas, niisiis lubas neid end iga kuu esimesel päeval oodata. Siriuse otsingud lõppesid, kui käe ulatas talle tema ema, kelle vähese nõu abil Sirius Forgivia leidis ise üles. Silenius linnulaulu saatel palus ta kätt taas. Forgivial hale hakkas teisest, kes nii väga teda püüda proovis ning andis enda Siriusele. Seepeale ütles aga Sirius:"Ükskõik, mis ei juhtuks või mis ei saaks, ma armastan sind kirglikumalt, kui armastusjumalanna ise!"
Sirius, kui kõige rohkem tuntud, samas ainuke, kelle olemasolu tema ema eitab, on äärmiselt tark ja tubli. Sirius otsib küll ühtlasi oma isa, kuid hoidub rohkem varju, et mitte paista silma, kui sohilaps, keda tema emagi ei soovi. Tegelikkuses käisid jumalate endi vahel jutud, et Zxaxylne igal täiskuu ööl kohtub pojaga ning teda põsele suudleb, öeldes:"Ükskõik, mida ei räägita, oled sa siiski minu ainus tugev poeg. Ja sind armastan ma kõigest maailmast enam!" Aga tekib küsimus, miks ema siis avalikkuse ees oma poega ei armasta? Kõik on kinni Siriuse isas. Tegemist on siiski väga tähtsa isikuga. Osad arvavad, et tegemist pole isei mitte jumalaga vaid veel kõrgema tegelasega. Seda uurivad paljud hinged, kuid seni pole seda keegi välja mõelnud. See on isegi peatükk, kui õpid eraldi mütoloogiat. Sirius ei tea veel isegi, kes tema isa on. Samas on Sirius tuntud, kui väga hea vibukütt, mitmete võlujookide isand ning rändav sell, kes võib end peita musta loori alla ning vaikides mööda ilma rändab. Kellegiga rääkida ta eriti ei kipu, sest kõikjal on luurajaid ja pahatahtlikke. Iseenesest on Sirius pikemate, veidi krussis tumedate juustega noormees valges. Ema õpetuse kohaselt õppis ta usaldama mitte kedagi, kelles ei näe ta siirust ja ausust. Seevastu leidis Sirius endale hea sõbra... Kui mitte sõbratari - Forgivia, kes juhtumisi sattus Siriusega kokku kord metsas. Forgivia oli nimelt heasüdamlik metsahaldjas. Kuid Sirius uskus temasse ning teda niivõrd palju, et käis räägitavalt palumas ema, et viimane Forgivia jumalaks kuulutas. Siriuse sõnade kohaslet pole heasüdamlikumat hinge maailmas, kui Forgivia, kelle hele hääl ei kostu küll üle maade ja merede, kuid avab kõigi lähedal olevate olevuste südamed ning puhub sinna taas elujanu ja värve. Zxaxylne aga ei saanud noorekest neidu jumalaks niisama lihtsalt teha. Selleks vajas ta nõusolekut Clohrose ja Adrine käest. Kuid teekond oleks olnud vaevaline ning seepärast laskis ta pojal ise seda teha. Koos Forgiviaga asus Sirius teele ja jõudiski kuude pärast Adrine kui ka Clohrose juurest läbi käia. Ime läbi nõustusid Jumalad ja Adrine kinkis Forgiviale nime ning Salzioni surematuse veretilgast lõi neiule surematuse. Clohros seevastu kinkis talle jõu ja perekonna - Forgivia saadeti Emnezxia tütreks. Niipea, kui Forgivia sai Andestuse jumalannaks, palus viimase parim sõber Sirius värske jumalanna kätt. Forgivia aga soovis, et nende saatus ei läheks nii, nagu kõikidel jumalatel, kes on abiellunud. Forgivia soovis põlevat armastust, mis ei kustuks, kui sõlmitakse abielu. Seepeale kuivatas Forgivia oma käte vahel roosi ning kinkis selle Siriusele, öeldes:"Et su teekond iial ei lõppeks, pead mind enne üle leidma kõigi maailma seast. Kui kord jõuad sinnani, siis võin sul naiseks tulla, kui lubad mind armastada igavesti!" Siis keeras Forgivia selja ja sammus paar sammu, mille järel ta justkui tuhandeks pisikeseks läikivaks kristalliks sai ja tuulega lendu tõusis. Sirius ei peatunud hetkekski ning oma armastuse nimel oli valmis koheselt puhkamata teele asuda. Üheaegselt oma isa ja armastatut otsides, rändab maailma läbi. Forgivia ilmutas end paar korda Siriuse unes või, kui viimane oli nii väsinud, et mõtles peaaegu otsingud katki jätta. Siriuse koorem oli aga raske kanda ning Forgivial temast hale hakkas, niisiis lubas neid end iga kuu esimesel päeval oodata. Siriuse otsingud lõppesid, kui käe ulatas talle tema ema, kelle vähese nõu abil Sirius Forgivia leidis ise üles. Silenius linnulaulu saatel palus ta kätt taas. Forgivial hale hakkas teisest, kes nii väga teda püüda proovis ning andis enda Siriusele. Seepeale ütles aga Sirius:"Ükskõik, mis ei juhtuks või mis ei saaks, ma armastan sind kirglikumalt, kui armastusjumalanna ise!"