Post by Amelia 'Miu Lacrywen Elleksis on May 29, 2008 7:28:15 GMT 2
Targad ehk samuti Jumalad ja Jumalannad on loodud Adphi poolt, seetõttu on neil ka veidi erinev nimetus.
Ka Adphi tahtis endale abiks kedagi, et edasi valitseda. Kõigepealt lõi ta endale lohe. Väikese lohe, keda kutsutakse Ihpda'ks. Ta oli nö Adphi parem käsi. Kuid Adphi ei soovinud luua valitsejaid - seda oli ta isegi, ning seepärast lõi ta maailma algatuseks Kolm Tarka. Kolm rassi: Vampiirid, libahundid ja haldjad. Kolm Tarka said omale nimeks vastavalt rassile: Adaneth (vampiir), kes lõi omakorda vampiirid, Hannelé (haldjas), kes samuti lõi maailma haldjaid ja fairy'sid (väikehaldjad) ning Rhen (libahuntide soost), samuti lõi omale liiklasi. Kolm Tarka ei hakanud valitsema oma rassi, vaid jäid lihtsalt Kolmeks Targaks, kes olid loodud, kui kolme liigi emad. Nad kaotasid edasised võimed luua elu ning jäid Kolmeks Targaks, kes on targimad Teistest (Teisteks nimetati maailma teisena sündinud rahvaid. Kõik olendid, kes on loodud Adphi poolt, on Teised).
***
Sügiseses õhtus, kui tuuled puhusid kõvasti, keerutasid lehti ja tekitasid plekiheli, lendas üks
must vares aknale. Tal oli jala küljes kiri. Seal oli kirjas, et on peidetud suur varandus, mis kunagi kuulus inglitele, Elvianelile. Tema ülesanne oli seda kaitsta, kuid Varda sõda Varjuriiklaste ja libade vahel, sai talle saatuslikuks. Ingel kaotas oma hinge ning langes pimedusse. Tema nimeks ei olnud enam Elvianel, nüüd kutsuti teda Taltaenil, mis tähendab "langenud inglit". Aare aga kadus samuti. Pikki aastaid ei kuuldud sellest midagi. Ühed arvasid, et Elvianel hävitas selle. Teised arvavad, et ta võttis selle endaga kaasa pimedusse. Kolmandad jäid kindlaks enda versioonile, et Taltaenil peitis selle veel enne ja see jäi igaveseks kadunuks. Keegi ei teadnud samuti, mis oli seal kirstus. Kas oli see kuld? Või olid hoopis kellegi luud? Mõni tähtis ese? Valguse rahva süda? Või kolm kuldset õuna? See jäi kadunuks.
Kuid nüüd suutsid kolme riigi Targad leida vihjeid igaltpoolt ning avastasid, et aare ei saa olla müüt.
Sest ühel päeval, kui kolm Tarka, Rahulepitajad, kolmest riigist, Adaneth (Varjudest), Hannelé (Valguse rahvast) ja Rhean (Libahuntide juurest). Korraga jooksis nende juurde sügavalt mustast metsast neiu. Juuksed kuldkollased ja pikad, Tal oli seljas lumivalge kleit ning ta oli paljajalu. Suure ähmiga jooksis ta nende kolme poole. Targad ajasid end lebotavast asendist püsti (mis oli väga elegantne loomulikult) ja vaatasid, mis saab edasi. Adaneth hakkas juba oma mõõka kobama, kuid ootas veidi. Tüdruk jõudis nüüd kohale, oli täiesti läbi. Ta ütles, et on väsinud ning on jooksnud terved maad ja ilmad. Tüdruk ütles oma nimeks olevat Adrin. Hannelé küsis siis viisakalt, kuid umbuslikult, kus kohast on kuldsete juustega neiu pärit. Tüdruk vastas, et on pärit Dolde vetest. Seepeale hakkas sõjakas Rhean uurima, et kes ta selline on. Sest Dolde vetes elavad vaid näkid ja mõned kalad. Sealsed veed on nõiutud.
Tüdruk vaikis ja palus vaid veidikene kolme Targa käest janu kustutamiseks võlujooki, mis neil kaasas oli. Rhean oli soovile vägagi vastu. Adanethki polnud vaimustunud ning Hannelé, kui naiivne ingel, ei suutnud midagi öelda. Siis päris Adaneth, et mida nemad sellest saavad. Adrin vaatas neid oma kurbade silmadega neile alt üles otsa ja vastas siis tasa:"Ükski heategu ei jää karistamata,"
Kolm Tarka andsid siis talle veidike jooki. Neiu sai kohe jalad alla, muutus erksamaks. Ta tänas kolme ja vaatas enda ümber. Ja korraga muutus see elus olev tütarlaps veeks! Kolm Tarka ehmusid. Vesi imbus maasse ja järgi jäi väikene karp. Üks Tarkadest võttis karbi ja vaatas seda. Seda, mis seal kirjas oli, keegi täpselt ei tea, kuna seda hoitakse saladuses aga fakt oli see, et aare on alles ja peidus siinsamas kuskil. Ning tüdruk võis olla Adrine, või mõni tema jünger. Kuid samas võibolla hoopis Taltaeneliks endaks. Tõenäolisem on, et tegemist oli veevõluriga.
Ka Adphi tahtis endale abiks kedagi, et edasi valitseda. Kõigepealt lõi ta endale lohe. Väikese lohe, keda kutsutakse Ihpda'ks. Ta oli nö Adphi parem käsi. Kuid Adphi ei soovinud luua valitsejaid - seda oli ta isegi, ning seepärast lõi ta maailma algatuseks Kolm Tarka. Kolm rassi: Vampiirid, libahundid ja haldjad. Kolm Tarka said omale nimeks vastavalt rassile: Adaneth (vampiir), kes lõi omakorda vampiirid, Hannelé (haldjas), kes samuti lõi maailma haldjaid ja fairy'sid (väikehaldjad) ning Rhen (libahuntide soost), samuti lõi omale liiklasi. Kolm Tarka ei hakanud valitsema oma rassi, vaid jäid lihtsalt Kolmeks Targaks, kes olid loodud, kui kolme liigi emad. Nad kaotasid edasised võimed luua elu ning jäid Kolmeks Targaks, kes on targimad Teistest (Teisteks nimetati maailma teisena sündinud rahvaid. Kõik olendid, kes on loodud Adphi poolt, on Teised).
***
Sügiseses õhtus, kui tuuled puhusid kõvasti, keerutasid lehti ja tekitasid plekiheli, lendas üks
must vares aknale. Tal oli jala küljes kiri. Seal oli kirjas, et on peidetud suur varandus, mis kunagi kuulus inglitele, Elvianelile. Tema ülesanne oli seda kaitsta, kuid Varda sõda Varjuriiklaste ja libade vahel, sai talle saatuslikuks. Ingel kaotas oma hinge ning langes pimedusse. Tema nimeks ei olnud enam Elvianel, nüüd kutsuti teda Taltaenil, mis tähendab "langenud inglit". Aare aga kadus samuti. Pikki aastaid ei kuuldud sellest midagi. Ühed arvasid, et Elvianel hävitas selle. Teised arvavad, et ta võttis selle endaga kaasa pimedusse. Kolmandad jäid kindlaks enda versioonile, et Taltaenil peitis selle veel enne ja see jäi igaveseks kadunuks. Keegi ei teadnud samuti, mis oli seal kirstus. Kas oli see kuld? Või olid hoopis kellegi luud? Mõni tähtis ese? Valguse rahva süda? Või kolm kuldset õuna? See jäi kadunuks.
Kuid nüüd suutsid kolme riigi Targad leida vihjeid igaltpoolt ning avastasid, et aare ei saa olla müüt.
Sest ühel päeval, kui kolm Tarka, Rahulepitajad, kolmest riigist, Adaneth (Varjudest), Hannelé (Valguse rahvast) ja Rhean (Libahuntide juurest). Korraga jooksis nende juurde sügavalt mustast metsast neiu. Juuksed kuldkollased ja pikad, Tal oli seljas lumivalge kleit ning ta oli paljajalu. Suure ähmiga jooksis ta nende kolme poole. Targad ajasid end lebotavast asendist püsti (mis oli väga elegantne loomulikult) ja vaatasid, mis saab edasi. Adaneth hakkas juba oma mõõka kobama, kuid ootas veidi. Tüdruk jõudis nüüd kohale, oli täiesti läbi. Ta ütles, et on väsinud ning on jooksnud terved maad ja ilmad. Tüdruk ütles oma nimeks olevat Adrin. Hannelé küsis siis viisakalt, kuid umbuslikult, kus kohast on kuldsete juustega neiu pärit. Tüdruk vastas, et on pärit Dolde vetest. Seepeale hakkas sõjakas Rhean uurima, et kes ta selline on. Sest Dolde vetes elavad vaid näkid ja mõned kalad. Sealsed veed on nõiutud.
Tüdruk vaikis ja palus vaid veidikene kolme Targa käest janu kustutamiseks võlujooki, mis neil kaasas oli. Rhean oli soovile vägagi vastu. Adanethki polnud vaimustunud ning Hannelé, kui naiivne ingel, ei suutnud midagi öelda. Siis päris Adaneth, et mida nemad sellest saavad. Adrin vaatas neid oma kurbade silmadega neile alt üles otsa ja vastas siis tasa:"Ükski heategu ei jää karistamata,"
Kolm Tarka andsid siis talle veidike jooki. Neiu sai kohe jalad alla, muutus erksamaks. Ta tänas kolme ja vaatas enda ümber. Ja korraga muutus see elus olev tütarlaps veeks! Kolm Tarka ehmusid. Vesi imbus maasse ja järgi jäi väikene karp. Üks Tarkadest võttis karbi ja vaatas seda. Seda, mis seal kirjas oli, keegi täpselt ei tea, kuna seda hoitakse saladuses aga fakt oli see, et aare on alles ja peidus siinsamas kuskil. Ning tüdruk võis olla Adrine, või mõni tema jünger. Kuid samas võibolla hoopis Taltaeneliks endaks. Tõenäolisem on, et tegemist oli veevõluriga.