Post by Amelia 'Miu Lacrywen Elleksis on Jul 30, 2008 10:21:49 GMT 2
Irrelind asub Põhja Lääne kaldal. Irrelindi kolisid elama alguses nejd'ad, kes hiljem küll välja surid. Sealsed elanikud hakkasid ehitama meresõidukeid juba siis, kui kõrbetes veel ei teatudki mere olemasolust. Esimene vapper meremees oli Starl, kes oma nelja kaasreisiaga otsustasid ette võtta reisi merele, vaatamaks, mida see neile tuua võib. Nii alustatigi sõitu laevaga, mille nimeks oli samuti Starl sõitu veel siis, kui tormidest polnud jälgegi. Meeskond sõitis otse läände, ent päev ei olnud veel otsaski, kui juba tundsid nad midagi kahtlast. Laev ei allunud enam nende soovidele, vaid hakkas hoopis kergelt keerde sisse võtma. Meeskond hakkas elu eest püüdma laeva keerisest päästa, kuid see kiskus neid muudki endasse. Viimaks hakkasid mehed nägema keerise südant, mis tõmbas kogu vee enda sisse. Nad lausa tundsid, kuidas laine, mis laeva lõi, nende jalgadest haaras ja sikutama hakkas. Kuid siis juhtus midagi, mis neid päästis - üle taeva lendas lind. See ei olnud mingi tuvikene, vaid selline suur kotkamoodi lind. Pootsman Grendel viskas oma käes oleva nööri linnule kaela, haaras sellest kõvasti oma vasaku käega, paremaga otsis teisi mehi. Viimaks sai ta kätte veel kaks meest, kuid Starl oli kadunud. Mehed karjusid, mis nad suutsid, aga Starl oli kadunud. Kolm meest ronisid köit pidi linnu selga ning otsisd Starli ning ka viimast kadunud meremeest. Lõpuks purskus keerise südamest välja vesi, mida taevas justkui imes. Selle voolu keskel lendas taevapoole aga Starl, kes haaras linnu nokast. Mees aitas end teiste juurde, kuid viimane meremees jäigi kadunuks. Lind lendas üle suure keerise, mida mehed vaikides silmitsesid. See oli mailmatuma suur! Sealt ülevalt oli mereteid ja selle ohte palju parem kirja panna. Mehed kasutasid seda targasti ära. Läänes olnud keerisest, mis sai nime Stro Morgan (suur keeris) veel veidi edasi läände jäi saar, kuid seda mehed ei märganud, kuna tegemist oli võlurite saare Devji'ga. Ning kavalad võlurid ei tahtnud oma asukohta väga lihtsalt paljastada. Niisiis loitsiti Devji'si saar loodest ja kagust suurte tormiliste lainetega, mida ei suuda ületada ükski laev. Lained on seal siini, kuid meremehed on juba leidnud teid, mis küll suure ringiga, aga siiski viivad saareni. Starl ja tema mehed nägid vaid väikeseid maa jupikesi suurte möllavate lainete vahel. Ning andsid sellele kohale nimeks Tormide Meri (meri, mis ümbritseb Devji'si). Saareni saab, kui sõita Stro Morgani kõrvalt loodesse, siis lõunasse, pöörata ümber ning vooluga põhja poole. Edasi saab sealt Kharlindver'isse. See oligi järgmine koht, mida mehed nägid. Kharlindver on üks ohtlikumaid mereteid, kuna kui veidigi valesti sõita, ootab sind õnnetus. Nimelt läänes pesitsevad näkid. Kuid mitte tavalised näkid, vaid imeilusad, kuid hingepõhjani kurjad mereelanikud. Nende käest pole senini vist keegi pääsenud. Sinna sattunud meremehed lihtsalt kaovad, neid ei nähta enam ealseki. Seepärast ei teatagi, mis nendega seal täpselt juhtub. Arvatakse, et näkid istuvad kivide peal ning meelitavad laevu karile. Kuid meremehed ei saa neist välja teha, sest kui juba kord neile silma vaatad, oled nende oma. Laev hakkab iseenesest sinna sõitma. Teisel pool - idas, ootab valesti merd sõitnuid suur lohe. Lohe valvab tervet lahte, mis jääb Kharlindveri müüri ja Nej jõe suudmeni välja. Kuid, kui mehed olid jõudnud juba Kharlindveri müürini, hüppasid nad maha. Pool päeva kõnniti mööda kuulsat müüri, kui jõuti lõpuks ääreni. Sealt roniti alla ning jõuti ilusasse randa. Seal oli palju soojem, kui Irrelindis. Meri oli sinisem, taevas oli vast isegi tumedam, kui meri ning kaugemal lehvisid tuule käes imeliste ning võõraste puude suured lehed. Seal oli nõnda ilus, et mehed lihtsalt istusid valge liiva peale maha ja puhkasid. Nad ei suutnud uskuda, kuhu nad jõudnud olid ja ega nad ei teadnudki seda. Starl läks jalgupidi vette ning saatis merevooluga teele ühe tulukese. See oli selline väike meistertatud karbike, mis ujus merevooluga kaasa ning teatud aja pärast plahvatas, näitamaks, kuhu poole vool liigub. Plahvatuseni oli aga aega ja kõht oli tühi. Mehed läksid otsima midagi söödavat. Lõpuks leiti igasuguseid võõraid marju ja vilju. Kuid siis hakkasid mehed kahtlustama, et äkki on see ilus kõik mürgine ning võib tappa. Aga kõht oli hirmus tühi ning pootsman haaras peoga marju ja sõi ära. Seepeale kugistas puuvilju peale. Midagi ei juhtunud. Nii võtsid ka teised mehed marju ja puuvilju. Ning tõepoolest midagi ei juhtunud. Kõhud täis, istuti kõrgemale künka otsa ning oodati, mil tuluke plahvatab. See ka juhtus. Ning Starl mõistis, et siit läheb tugev vool lõunasse. Ning tema arvates peaks siit otse jõudma Irrelindi. Tema ootused osutusid tõeks, kuid kaks meest arvasid, et ei maksa proovida - kuskil peitus ju lohe! Ja ei tea, mis seal vetes veel olla võib.. Starl oli aga kindel endas ning ütles:"Ükskõik, mis seal meid ees ei oota, mina lähen!" Pootsman nõustus temaga kaasa tulema, kuid kaks teist meest arvasid, et on targem jääda maale. Niisiis arvas Starl, et koht on ideaalne sadamaks - siin on head mereteed, süüa, hea asukoht. Ning ristis sadama Starlind'iks. Seepeale ehitati koos parv ja kaks meest asusid sellega teele. Pikka aega sõideti mööda merekallast, kuid hea voolu tõttu läks tee üsna kiiresti. Vahepeal hakkas parv natuke lääne poole liikuma, kuna oldi jõutud Nej jõe suudmesse. Sealt väikese ringiga hakkas varsti paistma tuttavad lipud - Irrelind. Kaks meest jõudsid tagasi Irrelindi, kus neid rõõmsalt vastu võeti. Kohe joonistati kaardid ja sinna kanti peale ka Starlind - uus sadam. Kuid kaks meest, kes Starlindi jäid, ei olnud samuti lihtsalt niisama torisejad, vaid nendest said maadeuurijad, kes leidsid rahva Shartdomi linnakesest. See rahvas laienes kiiresti ka Starlindi, kus meremeeste juhtimisel ehitati sadam.